Maakorraldustoimingud kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks — piirid, jagamine, liitmine.
Vajalik, kui mitme kinnisasja omanikud soovivad maa ümber jagada nii, et kõigile tekib otstarbekam krunt. Kasutatakse sageli põllumajandusmaal või piirkondades, kus ajaloolised piirid ei vasta tänapäevastele vajadustele.
Kasutatakse, kui kaks naabrit soovivad omavahelisi piire korrastada või vahetada maa-alasid – näiteks krundi kuju parandamiseks või juurdepääsutee lahendamiseks. Mõlema omaniku kokkulepe on nõutav.
Kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks.
Vajatakse, kui soovitakse üks krunt jagada mitmeks iseseisvaks kinnisasjaks – näiteks pärimise, müügi või eraldi ehitusõiguse saamiseks.
Kinnisasja omaniku soovil liidetakse temale kuuluvad külgnevad kinnisasjad. Kasutatakse, kui sama omaniku külgnevad krundid soovitakse koondada üheks kinnisasjaks – lihtsustab haldamist, müüki ja ehitusloa taotlemist.
Vajalik, kui piiritähised on kadunud, dokumentides on vastuolud või tekkinud on vaidlus naabriga. Tulemuseks on dokumenteeritud ja juriidiliselt kehtiv piiri asukoht.
Vajatakse, kui piiritähised on maastikult kadunud ning soovitakse need taas füüsiliselt märgistada. Aluseks on kinnistusraamatu ja katastri andmed.
Vajalik enne ehitamist või kinnisasja müüki, et teada saada, millised seadusest tulenevad piirangud krundil kehtivad – näiteks tee-, ranna- või tehnovõrgu kaitsevööndid.
Maakorraldustoimingute tegemisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, mis reguleerivad maakorralduse läbiviimist, katastri pidamist ning katastriüksuse moodustamise korda. Olulisemad neist on Maakorraldusseadus, Maakatastriseadus ja Katastriüksuse moodustamise kord. Need õigusaktid määravad muu hulgas maakorraldustoimingute põhimõtted, katastriüksuse piiride määramise, mõõdistamise, andmete esitamise ning katastrisse kandmise alused.
Sätestab maakorralduse läbiviimise korra ja põhimõtted.
Reguleerib maakatastri pidamist, katastriüksuste moodustamist ja katastriandmete õiguslikke aluseid.
Täpsustab katastriüksuse piiride määramise, mõõdistamise, andmete esitamise ja katastrisse kandmise praktilist korda.